torstai 11. huhtikuuta 2013

Ehitajate töötasud Soomes, ehitajad Soome firmas.


Ei tea, kas tähtede seis on vale või milles asi, aga praegusel ajal saavad meie ehitajad väga palju pügada. 
Olen võtnud eesmärgiks kõigile meie ehitajatele selgitada nende õigusi ja seadusega ettenähtud hüvitisi.
Tööandjad peavad juhinduma rakennusalan työehtosopimuksest (TES-ist).
Kui keegi teeb tööd läbi rendifirma, siis on ka rendifirmal täpselt samasugused KOHUSTUSED maksta palka ja hüvitisi ehitusalase TES-i järgi.


Tunnipalk
Palju on küsitud, et mis on ehitaja õiglane tunnipalk. tunnipalgad on BRUTOS ehk maksud on maha võtmata.
Tunnipalga suurus oleneb töökogemusest. Ehitusalases TES-is on kuus erinevat taset. Palgad tõusid alates 1.4.2013

Tase nr 1,  tunnipalk 9,67 €
Algaja tööline - tööline, kes pole ehitamisest põhimõtteliselt midagi kuulnud, midagi näinud. Ta alustab selle tööga. Tal ei pea olema mingit eelnevat kogemust.

Tase nr 2, tunnipalk 11,02 €
Vähe kogemust omav tööline - tööline, kes on ehitustöödest midagi kuulnud, midagi näinud, oskavad teatuid töid. Üldjuhul teevad abitöölise töid nagu materjalide vedamine, lõhkumistööd jne. Sellised lihtsamad tööd, mis ei eelda praktiliselt ehitusalaseid töökogemusi .

Tase nr 3, tunnipalk 12,17 €
Algaja ehitaja - töötegija teeb iseseisvalt mitmesuguseid ehitustöid nagu kerged ladumistööd, puutööd, kergemad  plaatimised, krohvimised jne Seda tunnipalka võib rakendada kasteajal töölisel, kes oskab juba ehitustöid teha. Peab oskama vähemalt 1 konkreetset tööd.

Tase nr 4, tunnipalk 13,51 €
Ehitaja - töötegija, kes oskab teha konkreetseid ja mitmeid ehituistöid. Ehitaja töökogemus peab olema vähemalt 24 kuud (see 24 kuu reegel ei tule TES-ist, vaid kohtulahendist).

Viies ja kuus tase on juba kõrgemad, mis eeldavad vähemalt 5 aastat töökogemust + erinevate ehitustööde spetsiaalset oskust.

Kui ehitaja on läbinud ehituskooli, siis kuulub ta 2 taseme palgarühma. Kui tal on olemas aga kõrgem ehitusalane koolitus, siis kuuluba ta 4 taseme palgarühma.

Palgarühmadesse paigutamine toimub niisiis töökogemuse põhjal.


Tunnipalgalisetele makstakse töötasu välja igal teisel reedel. Kui nimetatud päeval on püha, siis sellele eelneval päeval.
Palga maksmisel peab tööandja ehitajale andma palgalehe, kus on kirjas palga suurus ja palga kujunemine.

Tööleping
Töölepingu võib teha nii suuliselt, kirjalikult, kui ka elektrooniliselt. Töölepingusse kirjutatakse kõik tähtsamad asjad nagu: töö, kohustuslikud töötunnid, tunnipalk, töölepingu kestvus, puhkuse kogunemine, millisest TES-ist tööandja juhindub jne. 
NB! Kui tegemist on suulise töölepinguga, siis on tööandja kohustatud andma üle kuu aega kestva töö kohta kirjaliku selgituse töötingimustest, palgast jne. Sisuliselt on tegemist samade andmetega, mis töölepingussegi kirjutatakse. 
Korrektsed firmad sõlmivad ikkagi kirjalikud töölepingud ja see tehakse kahes eksemplaris, millest üks jääb tööandjale, teine antakse töölisele. 
Kui tööandja on töölisega sõlminud töölepingu, kuhu on märgitud töötundideks 8h/päevas, 40h/nädalas, AGA tal ei ole töölisele tööd anda, siis on ta kohustatud töölisele ikkagi palka maksma. Kui tööandja ütleb, et tööline võib näiteks koju (Eestisse) sõita, et helistab töölisele, kui tööd tuleb, siis on ta ise andnud loa töölisel töömaalt lahkumiseks. See aga tähendab seda, et tööandja on kohustatud palka maksma ka selle istutud aja eest. Arvata võib, et KEEGI seda ei maksa!

NB! Kui tööleping on tehtud suuliselt, siis peab tööandja üle ühe kuu kestva töösuhte puhul töölisele andma kirjaliku selgituse, kus on kirjas kõik tööga seonduvad tingimused. 
Seda võib sisuliselt nö töölepinguks pidada. 


Työaikalyhennyskorvaus (7,7% teenitud tuludest).
Paljud ehitajad pole sellisest hüvitisest isegi mitte kuulnud. 
Need, kes on kuulnud ja seda tööandjalt küsinud, siis saavad nad  tööandjalt vastuse, et  7,7% on juba tunnipalga sees.
Tunnipalk ei saa seda mitte kunagi sisaldada, sest see peab olema eraldi arvestatud (lisaks tunnihindele) nii tunnipalga, kui ka tükitöö puhul.
See on tasu, mida tööandja PEAB maksma. 80% seda ei maksa!
Selle hüvitise puhul arvestatakse kõik saadud lisatasud palga sisse.

Ületunnitöö
Tööleping näeb ette, et päevane tööaeg on 8h/päevas ja 40/nädalas.
Kõik tunnid, mis eelmainitud tunde ületavad, on ületöö.
Päevaste ületundide eest peab 2 esimese ületunni eest maksma 50% palgast, kõikide järgnevate tundide eest 100% palgast.
Nädalaste ületundide eest peab 8 esimese ületunni eest maksma 50% palgast, kõikide
järgnevate tundide eest 100% palgast.
Kui ehitaja teeb tööd pühapäeval ja tema nädala töötunnid on täis (40 tundi), siis on tööandja kohustatud maksma 300% palka (pühapäevatöö eest 100%, ületunnitöö 100% ja kasutamata puhkeaja eest hüvitis 100%).
NB! Lisaks ületunnipalgale saab loomulikult ka tavalist tunnipalka ehk tunnipalk + ületunnipalk.

Puhkuserahad, (18,5% palgast).
Tööandjad väidavad ka seda, et puhkuserahad on juba tunnipalga sees.
Lepingusse kirjutatud tunnipalga sees ei saa see kohe kindlasti olla. 
Küll saab puhkuseraha laekuda kontole koos palgaga, mis tähendab aga seda, et palgalehel peab sel juhul puhkuserahad eraldi real kirjas olema.
KUI seda seal kirjas pole, siis pole puhkuseraha ka palga sees.

Paljud tööandjad kasutavad seda meetodit, et maksavad 18,5 % igal palgapäeval kohe välja.
Tööline oma puhkust tegelikult ei kasutagi ning käib näiteks 2 aastat järjest tööl. Sellise toimetamise puhul ei ole midagi ebaseadusliku, sest sedasi võib teha. KUI aga peaks juhtuma, et tööline jääb töötuks ja tahab kusagilt liidust hüvitisi saama hakata, siis kõige pealt jääb ta "puhkusele". Istub kõik oma puhkuse ilma mingisuguste hüvitiste või rahadeta nö. tagant järele ära (sest ta sai hüvitist kogu aeg jooksvalt) ja hakkab alles peale "puhkust" hüvitisi saama. Keeruline selgitada, aga loodetavasti sai kuidagi  ikka aru. Mina ei soovita näiteks sellise süsteemi kasutamist.

Kõige tavalisem meetod on see, et peale töösuhe lõppemist makstakse 18,5% lomakorvausena välja. Noh, kui muidugi makstakse. Paljud firmad ei maksa midagi ega kuidagi.

Kui tööline kasutab puhkust normaalselt ehk talve- ja suve puhkust, siis makstakse suvepuhkuse korral 14% teenitud tulust ja talvepuhkuse korral 4,5% .
Puhkuserahade arvestamisel lähevad arvesse lisaks tunnipalga tuludele ka lisatöö ja hädatööna saadud tulud.

Puhkuserahadele on ehitajal õigus, kui ta on tööl olnud VÄHEMALT 14 tööpäeva.

Puhkus koguneb töötatud ajale. 
Puhkuseaasta kestab 1.aprillist – 31.märtsini.
Kui tööline on enne puhkust tööl olnud alla aasta, siis koguneb iga töötatud kuu eest 2 puhkusepäeva, kui töösuhe on kestnud üle aasta, siis koguneb iga töötatud kuu eest 2,5 puhkusepäeva

Päevarahad
Kui ehitaja lähetatakse tööpiirkonda, mis asub väljaspoole nö kodupiirkonda ja ta sealt ööseks kodupiirkonda tagasi ei tule, siis on tal iga seal viibitud päeva eest õigus saada päevaraha 38 €/tööpäev.
Kui tööline sõidab lähetuskohta ja ta alustab sõitu enne kella 12:00, siis on tal õigus ka selle päeva eest päevaraha saada.
Paljud tööandjad ei maksa päevarahasid. 
Mõtlevad, et tööline saab oma tunnipalga kätte ja aitab küll. Paljud ei oska muidugi aimata ka, et selline õigus olemas on.

Matka-aja palk
Kui inimene sõidab tööandja ettepanekul kuhugi tööpaika (nt 300 km kaugusele), siis on tal õigus saada sõidu eest palka, matkapäeva eest kõige rohkem 12 tunnilt.
Paljud tööandjad selle eest ei maksa.

Majutushüvitised
Kui tööline on lähetuses ja maksab ööbimise eest ise, siis tööandja on kohustatud maksma iga ööbitud öö eest 57 € (ehitaja esitab maksmisest kviitungi, et maksis ööbimise eest).
Kui tööline ei maksa ööbimise eest midagi ja ööbib näiteks mõne tuttava juures, siis peab tööandja iga tööpäeva eest maksma lisaraha 12 €.
Kui tööandja organiseerib majutuse, siis ei maksa ta majutuse eest midagi.

Igapäevane sõiduhüvitis
Kui töölise elukoht on töökohast kaugemal, kui 5 km, on tal õigus saada hüvitist. Seda eeldusel, et ta on tööandjale teatanud oma elukoha kaugusest (määratlemata on, kas see teavitamine peab olema kirjalik või suuline. Kindluse mõttes tasub alati kirjalik selgitus anda, kasvõi e-maili teel). Kui tööline ei teata oma elukoha kaugusest ja ei maini, et soovib sõiduhüvitis, siis EI OLE tööandjal kohustust seda ka maksta. Kohustus tekib teatamise päevast!

(Rakennusalan työehtosopimuksen 31 §:n mukaan työntekijälle on oikeus korvaukseen, jos työntekijän asunto on vähintään 5 kilometrin etäisyydellä työmaasta.
Työntekijän tulee antaa selvitys asunpaikastaan työsopimusta tehtäessä. Mikäli selvitys annetaan myöhemmin, oikeus päivittäiseen matkakorvaukseen alkaa vasta selvityksen antamisesta lähtien).

Tasud ühe tööpäeva eest:
üle 5 km - 1,77 €;   üle 10 km - 2,85 €;  üle 20 km - 5,13 €;   üle 30 km - 7,47 km ;  üle 40 km - 9,20 €; üle 50 km - 11,15 €;  üle 60 km - 14,65 €;   üle 70 km - 16,58 €;   üle 80 km - 18,84 €;
üle 90 km - 21,45 €; üle 100 km - 24,05 €

Õhtu- ja öölisad
Kui ehitaja teeb tööd ajavahemikul 16:00-23:00, siis on tal õigus saada õhtulisa 1,13 €/h
Kui ehitaja teeb tööd  ajavahemikul 23:00-06:00, siis on tal õigus saada öölisa 2,08 €/ h

Urakkatöö ehk tükitöö
Tööandjad arvavad, et peidavad kavalalt töölise tunde urakkatöösse ja mõtlevad seejuures, et saavad odavamalt hakkama või nad teevadki lepingud urakkatööna. Urakkatöö tähendab tegelikult seda, et tööandja PEAB ehitajale maksma VÄHEMALT 4. taseme palka ehk 13,26 €/h
Kui tööline teeb tükitööd, siis iga töö kohta on olemas tabelid, millest väiksemat palka maksta ei saa.

Haigestunud tööline
Kui tööline jääb haigeks, on kohustus sellest viivitamatult tööandjale teatada.
Kui tööline on firmas tööl olnud üle aasta, siis on tööandjal kohustus maksta alates esimesest tööpäevast 100% palka, seda 9 päeva.
Kui tööline on firmas tööl olnud alla aasta, siis on tööandjal kohustus maksta alates teisest tööpäevast 100% palka, seda 9 päeva.
Haigestudes tööpäeva keskel on tööandjal kohustus maksta palka tööpäeva lõpuni, olgugi, et tööandja läheb näiteks juba peale 2 töötatud tundi koju (tööandja maksab 8 tunni eest).
Samad tingimused kehtivad, kui töölisel haigestub alla 10-aastane laps ja ta peab last koju hooldama jääma.

Tööriided
Tööandja on kohustatud töölisele andma tööriided. Riideid antakse tavaliselt 2 korda aastas, turvajalanõud 1 kord aastas.
Kui tööline firmast lahkub, on kohustus riided tagastada (paljud tööandjad tagastamist ei soovi, sest neil pole nende kasutatud riiete/jalnõudega midagi peale hakata).



Katseaeg (koeaika)
Katseaja maksimum pikkus saab olla 3 kuud.
Kui tööleping on lühiajaline, saab katseaeg olla maksimaalselt pool ajast (kui töösuhe on näiteks 4 kuud, siis maksimum katseaeg saab olla 2 kuud).
Kui tööline tuleb samasse firmasse 5 aasta jooksul tagasi ja teeb samalaadset tööd, siis tema puhul ei saa katseaega rakendada (eeldusel, et eelmise lepinguga sai katseaeg läbitud).
Kui tööline on rendifirmas ja läheb üle nö peafirmasse ja teeb seal samalaadseid töid, mis varemgi, siis ei saa tema puhul katseaega rakendada (eeldusel, et rendifirmas oli katseaeg läbitud).

Töölepingu lõpetamine (irtisanominen).
Töölise etteteatamise tähtaeg on 5 tööpäeva
Tööandja etteteatamise tähtaeg on 2 nädalat, kui leping on kestnud alla 2 aasta; 4 nädalat, kui tööleping on kestnud üle 2, aga alla 4 aasta; 8 nädalat, kui tööleping on kestnud üle 4, aga alla 8 aasta jne.jne.
Tööandja saab töölepingu lõpetada ainult juhul, kui tal on selleks väga mõjuv põhjus.
Kui tööline on saanud töölepingu lõpetamise kohta teate, on tal õigus edaspidisest tööst keelduda, aga samas saada hüvitist, KUI ta suudab veenvalt selgitada, miks ta ei peaks enam edasi tööd tegema või esitab edasised tööplaanid jne.

Palgata puhkusele saatmine (lomautus).
Paljud tööandjas saadavad praegu töölisi palgata puhkusele, sest sel juhul ei ole neil tööandjana mingeid kohustusi, samamoodi ei pea aru andma teistele asutustele. Tööandjad loodavad, et kui ta saadab töölise palgata puhkusele, siis tööline teeb ise lahkumisavalduse.
 Mida paljud ka teevad. 
Tööline EI TOHIKS seda teha vaid otsib lihtsalt teise töökoha ja jääb ise nö vanasse firmasse tööliste nimekirja. See ei küsi mingit raha ega võta ka tükki küljest. Kui tööandja ei suuda 90 päeva möödudes uuesti tööd pakkuda, on ta kohustatud maksma töölisele hüvitist. Hüvitise määrad on vastavalt töötatud ajale: alla 2 aasta 2 nädalat, alla 4 aasta 4 nädalat jne.

NB! Soome iseseisvuspäeva (6.detsember) puhul  saavad kõik palka  kodus istumise eest !


Iga ehitaja võtab nüüd oma palgalehe välja (kui selline asi üldse olemas on) ja vaatab, kas ta on töötasu saanud nii nagu seadus ette näeb ;)

Kui midagi on puudu või maksmata, siis nüüd oskab iga tööline asjades ise juhinduda ja tööandjalt selgitust, maksmata hüvitisi küsida.

Kui ise murele lahendust ei leia/ei saa, siis võib ka minu poole pöörduda. 

Kui töösuhe kestab, on õigus saamata jäänud hüvitisi nõuda 5 aasta jooksul, alates maksepäevast.
Kui töösuhe on lõppenud, on õigus saamata jäänud tasusi nõuda 2 aasta jooksul, alates maksepäevast.


NB! KÕIK TÖÖLISED KIRJUTAVAD OMA TÖÖTUNNID ÜLES
ENDA JAOKS ! Kui see tükki küljest ei võta, siis võib lisada ka kellaajad ja töökohad ;)

Isegi siis, kui praegu on elu lill, tuleks töötunnid endale ka kirjutada. Kunagi ei või teada, millal kusagilt mõni pauk tulla võib. Töötunnid on töölisele A ja O.


Küsimuste korral : maksmata.palk@gmail.com

maanantai 29. lokakuuta 2012

Kui Soomes registreeritud tööandja ei maksa palka...

Tööandja ei ole töötasu ära maksnud ja jagab ainult katteta lubadusi?

Kui oled kõiki võimalusi juba proovinud ja pilve tagant päikesekiirt ei paista ning tundub, et tegidki seda tööd tasuta, siis ära heida veel meelt - võta minuga ühendust.

Enamik töölisi, kellele jäetakse tasud maksmata, on välismaalased ja ilma jäävad nad üldjuhul:

                                            VIIMASEST PALGAST
                                             PUHKUSERAHADEST
                                            TYÖAIKALYHENNYSKORVAUKSEST
                                            ÜLETUNNITASUDEST
                                            PÜHAPÄEVATASUDEST

Lisaks sellele makstakse 95% juhtudel väiksemat tunnipalka, kui seadus ette näeb.
                                         

                                             
Hetkel kogemused järgnevatel aladel : EHITAMINE
                                                             KORISTAMINE
                                                             AIANDUS
                                                             METALLIALA
                                                             VEOAUTO ALA
                                                             AUTOREMONDI ALA
                                                             PÕRANDAKATTE ALA
                                                             KAUBANDUS
                                                             REBASEKASVATUS


Kui Sinu ala siin ei olnud, siis küsi ikkagi ;) Saan mina targemask ja Sina ka.                                                                                                                            

Kirjuta lühidalt oma probleemist aadressile:

maksmata.palk@gmail.com

Koostan avaldusi Palkkaturvasse (koos selgitustega) ning  hagisi kohtusse (koos liidetega).
Koostan veropabereid (tuludeklaratsioone).